Estanci eesmärgipärastatud tuleviku kujundaja Mihkel Tammo arvamusartikkel Äripäevale, kus kõneleb noorte ehk millenniumlaste põlvkonnast ja nende panusest tööturul:

“Viimase paari aasta jooksul on pidevalt süvenenud trend, mille raames halvustatakse noori. Raamistame noored definitsiooniga Millenniumilapsed. See termin jaotub omakorda kaheks põlvkonnaks. Generatsioon Y noored, kes on sündinud 1980 kuni 1994 ja Generatsioon Z sellest hiljem. Tavaliselt on kritiseerijateks inimesed, kes on põlvkondade vaates nende eellased, generatsioon x 1965-1979 ja veelgi varasemalt babyboomers 1946-1964. Kõige ilmsem paradoks seisneb selles, et need noorte inimeste puuduste üle kurtvad põlvkonnad on nende noorte arhitektid. Vanemad ja vanavanemad.

Minu arvates on oluline esitada siinkohal julge, aga samas küllalt loogiline hüpotees. Ajaloos on iga järgnev põlvkond olnud eelnevast enam arenenud. Seda nii evolutsiooniliselt kui ka tingituna ühiskondlike struktuuride ja tehnoloogia arengust. Praegune olukord ei ole minu arvates erandlik. Seoses muutuste, aga ka tehnoloogia arenemise kiiruse kasvuga, suureneb lõhe erinevate põlvede vahel kiiremini kui kunagi varem. Näitena väidab teadus, et kuna millenniumilapsed on esimene digitaliseerinud põlvkond siis ka aju ehituses ja toimimismehhanismides on hakanud nendel toimuma muutused.

Lihtne oleks siinkohal välja pakkuda võimalikku järeldust, et üksteisemõistmisest jääbki vajaka pelgalt sellepärast, et „vanad“ ja „noored“ jooksevad erineva operatsioonisüsteemi peal ja need kaks ei saagi omavahel sünkroonis olla, kuid siis jääks tähelepanuta minu arvates kõige tähtsam ning puuduks lahendus. Lahendus, mis tegelikult on olemas lootuse näol kõikide „lumehelbekeste“ edaspidi „kullatükikeste“ südameis.

Alates tööstusrevolutsioonist on Maailm oma arengus keskendunud majanduslikule kasvule, mis ei ole oma olemuselt rajatud kestlikele väärtustele. Õige tähtsuse järjekord Ökosüsteem – Sotsiaalne süsteem – Majanduslik süsteem on valdavalt terve selle aja olnud pea peale pööratud. Majanduse domineerimine kahe olulisema üle on tekitanud Globaalse sidususe tõttu kõiki inimesi puudutava võimu koondumise, ebavõrdsuse südantlõhestava kasvu nende kasuks, kes kontrollivad võimu ja ressursse ning nende arvelt, kellel need on puudu.

Millenniumilapsed on sünnist saati pealt vaadanud, kuidas need põhimõtted rakenduvad. Kuidas nende vanavanemad ja vanemad on toonud selle sama nähtuse makro tasandilt mikro tasandile. Koju. Kuidas emad-isad töötavad üle, põlevad läbi, ei ole kodus. Ei pühenda oma lastele piisavalt aega ega väljenda armastust. Neil on palju tegemist oma väikese mikrokosmose, majandusüksuse – perekonna elujärje parandamisega. Sellesse samasse suurde süsteemi sisendi tootmisega. Varsti pärast seda kui nad on pealt vaadanud, kuidas nende vanemad tegelevad raha nimel enesehävitusega lähevad nad kooli ja saavad aru, et nende vanemad hakkavad neid survestama samale teele suunduma, mida nad kõrvalt nägid ja mis on kurbuse ja segaduse allikas nende eludes.

Jõudes aastasse 2020 lisandub asjaolu, et kui üle mitmete aastakümnete pärast inimtekkeliste kliimamuutuste avastamist teadlaste poolt suutis võim Maailmas teha näo, et majanduse areng on lahus sotsiaalsest ja looduskeskkonnast, siis aastal 2019 koondus kriitiline mass ja algas revolutsioon Greta Thunbergiga eesotsas. Tööjõuturule sisenev „Kullatükike“ tunneb täna, et raha ja majandusliku arengu nimel tegutsemise tõttu ei olnud tal mitte üksnes igatsus oma pere suurema sidususe vastu ja ta ei pidanud tundma kasvades survet investeerida oma elu selle sama kontseptsiooni jätkumisse, mis talle segadust ja valu tõi vaid see kõik tuli suuremas skaalas ka elu jätkumise võimalikkuse arvelt planeedil Maa.

Millenniumilastel on praeguses hetkes ajateljel senikirjeldatu tõttu ennenägematu hulk psühholoogilisi probleeme. Sellest on kujunemas üldhariduskoolide kõige suurem väljakutse. Vastab tõele, et Millenniumilapsed elavad kauem oma vanemate juures. Neil on 37-aastaseks saades olnud keskmiselt 9 töökohta. Nad käivad Aasias ja Austraalias ennast otsimas, sest see tõde, mida neile pakutakse viib tupikusse.

Lahendus sellele olukorrale on tegelikult olnud pidevalt meie kõikide ees. See on Maailma arengu suunamine tagasi kestlikele väärtustele. Kuna me oleme ennast globaalse kogukonnana kaevanud sügavale auku, on selleks, et seda saaks arendada Maailmas edasi vaja kõigepealt ennast sügavalt august välja kaevata – teha vigade parandust.

Noored käituvad nii nagu nad käituvad, sest nad ei ole nõus rohkem panustama selle väärarengu toitmisesse. Kui Maailm pole valmis muutuma, on nad frustreerunud või eraldavad ennast nendest struktuuridest mida neile peale surutakse. Nad otsivad eneseteostuses – tööl missioonipõhisust, kestlikke väärtusi, psühholoogiliste vajaduste täitmist – autonoomsust, kuuluvust ja kompetentsi kasvu. Seda, et meie ettevõtted üksikuna mõtestavad oma tegevuse ümber ja loovad enda sees inimestele sellest lähtudes hea keskkonna. Seda, et ettevõtted tervikuna koonduvad suuremalt kui nad ise on ja võitlevad katkise süsteemi – tupiku vastu ning et kõige viimaseks poliitikudki saaksid aru mis on juhtunud. Kullatükikesed võitlevad, et globaalselt tekiks tagasi lootus ja usk paremasse homsesse.

Märgid juba näitavad, et jää on hakanud mõranema. Noortel, keda võiksime minu soovituse kohaselt edaspidi lumehelbekeste asemel kullatükikesteks kutsuda tekib õige pea võimalus näidata Maailmale, kuidas nemad on edasi arenenud versioon inimestest, keda on põlvkonnana lämmatatud ja kellel ei ole lastud tegutseda kogu Maailma kollektiivse arengu nimel. Muutused, mida see kõik kaasa toob, saavad olema drastilised ja vabalt võiksid noored seejärel vanadele samuti sarnase hüüdnime nagu „lumehelbekesed“ välja valida, kuid ennustan, et nad ei tee seda. Tervikuna nad andestavad ja panustavad sellesse, et üles ehitada idealismile ühtsest Maailmast taas lähenema hakkav terviklahendus.

Ma kujundan täna ühe sellise ettevõtte tulevikku Eestis, kes püüab iga päev liikuda selle Maailma suunas nagu ma äsja kirjeldasin. Me oleme missioonipõhised ja lahendame Maailma jaoks suuri probleeme, meil on juhtimisvaba juhtimissüsteem ja meile meeldivad noored, kes meile tööle tulevad. Ilmselt olen üks vähestest Eesti ettevõtete vedajatest, kes julgeb õelda, et meil ei ole puudu tööle tahtjatest ja noored annavad meie liikumisele head hoogu juurde.”

Link Äripäeva artiklile: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/02/26/mihkel-tammo-lumehelbekesed-on-meie-kullatukikesed

Subscribe to our Linkedin page to stay connected with our latest activities

Lugemine meeldis?

Loe Estanci tootmisest